MEIST
Meie MATKAJUHID
Heinrich on kogenud loodusemees, kes matkanud nii kodu- kui välismaal, nii üksi kui suuremate gruppide matkajuhina. Ta on kelgukoerarakendi juht, kes võistelnud oma koertega mitmetel tuntud pikamaavõistlustel Põhjamaades. Matkakogemust juba üle 40 aasta.
Heinrich on maast-madalast looduse keskel üles kasvanud ja looduses viibimisest on saanud tema elustiil. Ta õppis Eesti Maaülikoolis loodusvarade kasutamist ja kaitset ning lõpetas selle magistrikraadiga. Mõned head aastad andis ta ka oma panuse eesti looduse heaks Riiklikus Looduskaitsekeskuses. Preagu on Heinrich keskendunud kelgukoerte kasvatusele ning matkade korraldamisele Eesti ühes inimtühjemas piirkonnas, Emajõe-Suursoos.
Kristina on hulkunud rabades ja metsades lapsest saati. Ta tunneb hästi meie looduse taimi ja loomi. Kogu oma vaba vaja veedab Kristina looduses. Olles paadunud korilane, keda mingi seletamatu vägi veab alati parimatesse marja- ja seenekohtadesse, ta tühjade kätega naljalt koju ei tule. Kaasa toodud loodusandidest valmivad parimad hoidised ja hõrgutised talveks. Oma korilasehinge on Kristina tõenäoliselt pärinud vanaemalt, kes tüdruku juba lasteaiaealisena marja- ja seeneretkedele kaasa võttis.
Lisaks marjadele ja seentele kogub Kristina lugusid. Tal on palju jutustada meie kandi põnevatest kohtadest ja juhtumistest, inimestest, vana-aja elust, traditsioonidest ning kohtumistest loomadega. Kristina leiab alati ühise keele lastega, lapsed armastavad teda. Matkamist ja looduses liikumist ei pea Kristina mitte sportlikuks tegevuseks, vaid pigem hingekosutavaks seisundiks. Ta otsib oma retkedelt alati midagi uut ning enamasti ka leiab seda. Kristina on matkajuhiks õppinud Luua Metsanduskoolis. Ta juhib räätsa-, jalgsi-, kanuu- ja korilusmatku.
Meist MEEDIAS
Meie MAASTIK
Miks tulla matkale Emajõe-Suursohu?
Tartumaal Emajõe deltaala hõlmav Emajõe-Suursoo on Eesti suurim soostik ning siin asuv Peipsiveere looduskaitseala Eesti suurim kaitseala. Looduslikult on piirkond väga põnev ja rikas. Soostikus asub 7 järve, ca 100 soosaart, kümmekond jõge ja oja.
Siin on esindatud kõik sootüübid: madalsoo, siirdesoo ja raba. Leidub väga kauneid rabamaastikke ja maalilisi vana metsaga kaetud rabasaari. Emajõe-Suursoo veekogud on kudemispaikadeks Peipsi kalaliikidele. Siinsed veekogud on vaiksed ja jõgedes puuduvad takistused nagu murdunud puud või kivid. Just seetõttu on need ideaalsed kanuumatkade korraldamiseks.
Kui ligipääsmatu on Emajõe-Suursoo?
Tavamõistes ei ole Emajõe-Suursoos mitte midagi. Siin ei ole teid, ligipääse, matkaradu, suunaviitu, inimtegevuse müra ega paljudes kohtades isegi mitte levi. Tegemist on ühe Eesti metsikuma ja inimtühjema piirkonnaga.
See ei ole alati nii olnud. Veel 100 aastat tagasi elati paljudel Emajõe-Suursoo saartel. Sellest annavad tunnistust mitmed vanad talukohad ja säilinud lood. Tänapäeval elatakse hiiglaslikult sooalal vaid mõnes üksikus majapidamises aastaringselt. Paik on ka väga eraldatud ja raskesti ligipääsetav.
Emajõe ääres asub küll Emajõe-Suursood tutvustav RMK matkarada, kuid see lühike laudrada ei anna täit pilti kogu suurest sooalast. Parimad matkakohad asuvad hoopis sooala keskmes või lõunaküljes. Kuna siin matkataristu puudub, ei satu siia pühapäevamatkajad.
Emajõe-Suursoos on palju kohti, kuhu pääsebki vaid vett mööda või teatud aastaaegadel. Just sellepärast ongi Emajõe-Suursoo väga hinnatud matkapaik tõsiste matkajate ja loodushuviliste hulgas.
Kes elavad Emajõe-Suursoos?
Inimesi liigub Emajõe-Suursoos tänapäeval küll vähe, kuid seda enam armastavad seda paika mitmed privaatsusest lugu pidavad liigid. Eri liiki kotkaste kohtamine on siin suhteliselt igapäevane. Vabalt võib olla, et kanuumatkal olles lendleb su kohal lausa mitmeid kotkaid. Lisaks pesitsevad ja toituvad siin piirkonnas veel luiged, mitmed partlased, nepid, hüübid, tikutajad, rukkiräägud, tedred, sookured jne.
Imetajatest elavad Emajõe-Suursoos kõik meie looduse uhked sümbolliigid: hundid, ilvesed, põdrad, karud. Soojõgede ääres kerkivad hiiglaslikud koprapesad ning soosaartel tuhnivad suured seakarjad. Loomadega kohtumiseks ei pea iga kord kanuust väljagi tulema. Võib vabalt juhtuda, et rongina kihutav seakari ületab hoogu maha võtmata kanuumatkajate ees jõge või uudistab sind jõekaldalt seal parasjagu pajuvõsa nosiv põder. Närvikõdi pakub ka tunne, kui kuuled kanuus istudes, kuidas karu kaldal teisel pool pajustikku jõhvikaid nosib.
Kas siin on tõesti palju jõhvikaid?
Emajõe-Suursoo on ehk kõige enam tuntud jõhvikate poolest. Teadlased on kokku arvutanud, et just siin peidavad end Eesti suurimad jõhvikavarud. Igal sügisel algab siin tõeline jõhvikaralli, kuhu marjulised saabuvad ka kaugemalt. Enam ei käida marjul küll bussidega nii nagu nõukogude ajal, kuid autodevool traditsioonilistesse marjakohtadesse on märkimisväärne.
Marjad on siinsele rahvale ikka elatist andnud. Siiamaani elavad lood sellest, mitu tonni üks või teine marjuline sügise jooksul jõhvikaid korjas ja mida kõike osteti marjamüügist saadud raha eest. Vanasti käidi marjul tihti paatidega ning samamoodi teeme ka meie – sügiseti korraldame kanuumatku, mis viivad otse parimate jõhvikapaikadeni!
Matkad koos matkajuhiga
Nature Tours Estonia on keskendunud erinevate matkade korraldamisele just Emajõe-Suursoos. Oleme selle piirkonna asjatundjad. Kõikidel meie matkadel on teejuhiks kohalikud matkajuhid Heinrich või Kristina. Matkajuht on kaasas ka meie kanuumatkadel, sest nii on matkaliste seisukohalt kõige turvalisem.
Heinrich ja Kristina tunnevad Emajõe-Suursood läbi ja lõhki, sest kohalike loodusentusiastidena liiguvad nad oma kodusoos igal vabalt hetkel. Nad teavad salapaiku ja radu, mida pole ühegi kaardi peal. Kindlasti oskavad nad sind viia kohtadesse, kuhu sa ise kunagi ei satuks.
Erilisel kohal meie matkadel on loodusetunnetuse edasi andmine ja ka loodustarkuste jagamine. Meie kanuumatkad ei ole lihtsalt võiduaerutamised, vaid siin on tähtsal kohal loodusega lähikontakti tunnetamine ja seeläbi ise sisemiselt rikkamaks saamine.