Vähene inimasustus ja puuduv teedevõrgustik aitab säilitada Emajõe-Suursoo metsikut ilu ning hoiab selle unikaalse loodusmaastiku eemal massiturismi mõjudest. Kui soovid loodusega erilisemat kontakti kui seda võimaldavad laudteed, tähistatud matkarajad ning külastuskoormuse all ägavad lõkkekohad, siis Emajõe-Suursoo on see eriline matkapiirkond, mis võib sind üllatada.
Kui suur on tegelikult Emajõe-Suursoo?
Emajõe-Suursoo on Eesti suurim deltasoostik, mille Emajõe lisa- ja harujõed ta erineva ilmega soolaamadeks jagab. Siin asub meie kaitsealadest suurim – Peipsiveere looduskaitseala, mis on pindalalt pea 9 korda suurem kui Tartu linn. Soostikule annab omanäolisuse 8 järve, ligi 100 soosaart ning kümmekond jõge ja oja. Soo pind ulatub Emajõe-Suursoos vaid meetri või paari jagu üle Peipsi keskmise veetaseme, seetõttu võib kevadel kuni 1 m (harva rohkem) veetaseme tõus ujutada üle rohkem kui 70 km2 ala.
Emajõe-Suursoo tegelikku suurust on raske hoomata. Parima võimaluse selleks annavad hingematvalt kaunid maastikuvaated õhust – kotka pilgu läbi. Olles matkamas läbi Emajõe-Suursoo, koged sõltumata aastaajast ise kui suur ja eriline matkapiirkond see tegelikult on.
Kas Emajõe-Suursoo on täiesti ligipääsmatu?
Jah, siin puuduvad teed, ligipääsud, matkarajad ja suunaviidad. Siia ei ulatu inimtegevuse müra ega paljudes kohtades isegi mitte mobiililevi. Tegemist on ühe Eesti metsikuima ja inimtühjema piirkonnaga.
See ei ole alati nii olnud. Veel 100 aastat tagasi elati paljudel Emajõe-Suursoo soosaartel. Sellest annavad tunnistust mitmed vanad talukohad ja säilinud lood. Tänapäeval elatakse hiiglaslikul sooalal vaid mõnes üksikus majapidamises aastaringselt.
Hästi on ligipääsetav kaitsealast väljaspool (Emajõe ääres) asuv Emajõe-Suursoo Keskus ning kaitseala tutvustav RMK matkarada. Paraku see lühike jõelammil kulgev jalgrada ja laudtee ei ilmesta kogu suure sooala tegelikku ilu ning metsikust. Parimad matkapiirkonnad jäävad hoopis Emajõest lõunapoole. Siin puudub matkataristu ja pühapäevamatkajad siia ei satu.
Emajõe-Suursoos on palju kohti, kuhu pääsebki vaid vett mööda või teatud aastaaegadel. Just sellepärast ongi Emajõe-Suursoo väga hinnatud matkapaik tõsiste matkajate ja loodushuviliste hulgas.
Mis seal Emajõe-Suursoos siis on?
Emajõe-Suursoos ei ole tavamõistes mitte midagi. Siin on avarus, siin on ruumi, siin on õhku. Vähe inimtegevuse mõju ning selle jälgi. Selline omanäoline soomaastik pakub mitmekesiseid elupaiku liikidele, kes seda kõike vajavad. Ka inimesele, kes seda kõike vajab ning julgeb oma mõtetega isekeskisse jääda. Suurepärane paik, kus argielu ringisebimisest end mõneks ajaks välja lülitada ning panna end „laadima“.
Emajõe-Suursoos on mitmeid väga maalilisi soojõgesid ning madalaveelisi soojärvi. Siinsed veekogud sobivad hästi kudemispaigaks paljudele Peipsi kalaliikidele ning pesitsuspaigaks lindudele. Valdava osa siinsest loodusmaastikust katavad aga jõgedega eraldatud omanäolised sooalad. Emajõe-Suursoos on esindatud kõik kolm soo arenguastet:
- Madalsoo
- Siirdesoo
- Raba
Suurima ja keskse osa moodustab madalsoo, vähem leidub siirdesood ning raba. Emajõe-Suursoo lõunapoolses osas ilmestavad soomaastikku maalilised vana metsaga kaetud üksikud soosaared ja nende ahelikud. Looduse- ja matkahuvilistele on see kindlasti üks väga eriline matkapiirkond.
Milliseid Emajõe-Suursoo linde ja loomi võib matkates kohata?
Inimesi liigub Emajõe-Suursoos tänapäeval vähe. Seda enam armastavad seda paika mitmed privaatsusest lugu pidavad liigid. Suhteliselt igapäevane on siin eri liiki kotkaste kohtamine. Sageli näeb kanuumatkal olles korraga lausa mitut majesteetlikku lindu soo kohal lendlemas. Veelindudest siin puudust pole. Ei möödu ükski kanuumatk ilma luiki või teisi partlasi kohates. Siinne deltasoostik on neile mitmekesine elu- ja pesitsuspaik.
Mis oleks kevadhommikud ilma tedremängust podiseva soo ning üle soosaarte kajava sookurgede ürgse hääleta? Või tikutaja tiivasulgede möhinata ja hüübi pudelisse puhumise hääleta? See kõik kuulub soo ja soos matkamise juurde.
Imetajatest elavad Emajõe-Suursoos kõik meie looduse uhked sümbolliigid: hundid, ilvesed, põdrad, karud. Soojõgede ääres kerkivad hiiglaslikud koprapesad ning soosaartel tuhnivad suured seakarjad. Loomadega kohtumiseks ei pea iga kord kanuust väljagi tulema. Võib vabalt juhtuda, et rongina kihutav seakari ületab hoogu maha võtmata kanuumatkajate ees jõge või uudistab sind jõekaldalt seal parasjagu pajuvõsa nosiv põder. Närvikõdi pakub ka tunne, kui kuuled kanuus istudes, kuidas karu jõekaldal teisel pool pajustikku jõhvikaid nosib.
Kas Emajõe-Suursoos on tõesti palju jõhvikaid?
Emajõe-Suursoo on ehk kõige enam tuntud jõhvikate poolest. Teadlased on kokku arvutanud, et just siin peidavad end Eesti suurimad jõhvikavarud. Igal sügisel algab siin tõeline jõhvikaralli, kuhu marjulised saabuvad ka kaugemalt. Enam ei käida marjul küll bussidega nii nagu nõukogude ajal, kuid autodevool traditsioonilistesse marjakohtadesse on märkimisväärne.
Marjad on siinsele rahvale ikka elatist andnud. Siiamaani elavad lood sellest, mitu tonni üks või teine marjuline sügise jooksul jõhvikaid korjas ja mida kõike osteti marjamüügist saadud raha eest. Vanasti käidi marjul tihti paatidega ning samamoodi teeme ka meie – sügiseti saab tulla meiega kanuumatkale otse parimate jõhvikapaikadeni!
Soovid Emajõe-Suursoos matkata aga ei tea millest alustada?
- Uuri Nature Tours Estonia matkade kalendrit
- Leia sulle sobivaim matkaliik
- Tutvu saada olevate matkavõimalustega ning broneeri matk
- Kui vajad lisainfot või eripakkumist saada kiri info@naturetoursestonia.com või helista matkajuhtidele 5155530 ja 5188860
Kuidas Emajõe-Suursoo sulle parimat looduselamust saaks pakkuda?
Emajõe-Suursoo on väga eriline matkapiirkond ning parima looduselamuse saad ikka siis, kui ei pea muretsema matkakorralduse või –marsruudi pärast. Kohalikud Nature Tours Estonia matkajuhid Heinrich ja Kristina aitavad sul leida sobiva matkavariandi ning tulevad alati teejuhiks kaasa. Oleme selle piirkonna asjatundjad. Kohalike loodus- ning matkaentusiastidena liigume oma kodusoos igal vabalt hetkel. Tunneme siin iga soosaart, jõekäänakut, vana taliteed ning põlist talukohta – see on meie kodukant. Oskame sind viia kohtadesse, kuhu sa ise kunagi ei satuks.
Nature Tours Estonia matkadel on erilisel kohal loodusetunnetuse edasi andmine ja ka loodustarkuste jagamine. Meie retked ei ole lihtsalt distantsi läbimised ja kella jälgimised. Olulisem on loodusega lähikontakti tunnetamine ja seeläbi ise sisemiselt rikkamaks saamine.